Varssavi

Vajab toimetamist.

Varssavi vapp
Varssavi

poola Warszawa

Varssavi lipp

Elanikke: 1 634 400 (2006), eeslinnadega 2 244 700

Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Asub Wisła jõe kaldal. Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel.

Elanikke eeslinnadega 2 miljonit (2003).

Varssavi on Masoovia ajalooline keskus.

Varssavi sümboliks peetakse merineitsit.

Kuningaloss ja selle esine väljak

Varssavi kõrghooned

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

9. sajandil oli tänapäevase linna kohal linnus. Veel mitu sada aastat tagasi olid tekkinud siia esimesed asulad. Arvatakse, et linn tekkis siis kui oli moodustunud Vana-Varssavi (Stara Warszawa) ehk umbes 13. sajandil. 1350. aastal oli ehitatud esimene linnamüür ja aastal 1380 teine. 14. sajandil Vana-Varssavist põhjapoole kerkis uus linn - Nowa Warszawa (Uus-Varssavi). 1408. aastal Mazoovia vürst Janusz ostis linna ja 1413. aastal Masoovia (Mazowsze) pealinn viidi üle Czerskist Varssavisse. 1526. aastal sai Masoovia koos Varssaviga Poola Krooni valduseks. Linna kiiret arengut soodustas selle asukoht - Varssavi sai Poola üheks tähtsaimaks linnaks.

Kuna linn asus Rzeczpospolita (Poola-Leedu Unioon) keskel, Krakówi ja Vilniuse vahel, tegi Poola kuningas Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa) 1596. aastal Varssavi pealinnaks. 1655.-1658. - sai Varssavi kolm korda Rootsi vägede pealetungidest kannatada. 1683. aastal taastas kuningas Jan III Sobieski linna endise hiilguse ja majanduse taseme.

1939-1945 - Saksa okupatsioon Varssavis.
1943 - Ülestõus Varssavi getos. Ülestõus Euroopa suurimas juudi getos suruti maha. Geto purustati.
1944 - Varssavi ülestõus, mille tagajärjel palju linnaelanikke sai surma, linna sakslaste käes olnud osad tühendati elanikest ja lasti õhku.
1945 - algas linna ümberehitamine Nõukogude Liidu mõju all.

[redigeeri] Linnaosad

Varssavis on 18 linnaosa: Bemowo, Białołęka, Bielany, Mokotów, Ochota, Praga Południe, Praga Północ, Rembertów, Śródmieście, Targówek, Ursus, Ursynów, Wawer, Wesoła, Wilanów, Włochy, Wola, Żoliborz.

Śródmieście (poola 'kesklinn') on tähtsaim linnaosa, mis asub linna südames. Seal asuvad Poola ja rahvusvaheliste tippettevõtete ja pankade peakorterid ning suurimad hotellid.

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Purskkaevud Saksi aias

Mõned vaatamisväärsused:

Stare Miasto vanalinn
Stary Rynek
Kuningaloss (Zamek Królewski)
Lossiväljak (plac Zamkowy) ja kuningas Sigismundi sammas
Barbakan
Nowe Miasto vanalinn
Kuninglik tee - Krakowskie Przedmieście ('Krakówi eeslinn') ja Nowy Świat'i ('Uus maailm') tänav
Kuninglik Łazienki park, palee ja veepealne teater
Wilanówi loss ja park - kuningas Jan III Sobieski residents
Ujazdowski loss
Kultuuri ja Teaduste Palee
Niepodległośći väljak, tundmatu sõduri haud.

[redigeeri] Pilte

Vanalinna tänav ja kuningaloss hommikul	Presidendiloss	Stare Miasto	Łazienki
Wilanów	Palac Staszica	Piłsudski väljak (taamal Poola sõdurite mälestusmärk ja Saksi aed)	Kuningaloss jõe äärest nähtuna
Presidendiloss	Barbakan väljumisel Stare Miastost Nowe Miastosse	Branickite palee	Jablonskite palee ca 1900
Belweder	Chopini mälestusmärk	Palac Ujazdowski	Aleksandri kirik enne II ms
Seminari kirik	Saksi aed aastal 1900	Filharmoonia	Polütehnikum
Varssavi kesklinna panoraam. Paremal - Kultuuri ja Teaduste palee pilvelõhkuja.