Grigori Pomerants

Grigori Solomonovitš Pomerants (sündis 13. märtsil 1918) on juudi päritoluga Vene kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik, filosoof ja õiguskaitsja.

Grigori Pomerants sündis 13. märtsil 1918 Vilniuses.

1940 lõpetas Moskva Ajaloo-, Filosoofia- ja Kirjandusinstituudi vene kirjanduse osakonna. Et tema kursusetöö ei olnud "ideoloogiliselt väljapeetud", siis teda aspirantuuri ei võetud.

Võttis osa Suurest Isamaasõjast. Käis läbi sõjatee Stalingradist Berliinini. Sai kaks korda haavata.

1946 heideti "parteivastaste avalduste" eest parteist välja. 1949 arreteeriti süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses ning mõisteti süüdi. Pärast Stalini surma vabastati 1953 ja rehabiliteeriti 1956.

Pomerants oli lähedane dissidentlikele ringkondadele. Tema teoseid anti palju välja tamizdatis ja samizdatis.

1976–1988 oli Nõukogude ajakirjanduses keelatud Grigori Pomerantsi nime mainida.

[redigeeri] Töökohad

1940–1941 Tula Pedagoogilise Instituudi õppejõud
trustis Sojuzenergomontaž
1946–1949 Ajakirjanduslevi kiosköör
1953–1959 maakooli õpetaja
1956. aastast NSVL Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste fundamentaalraamatukogu Aasia ja Aafrika maade osakonna bibliograaf

[redigeeri] Teosed

1965 avaldati tema diskussiooniline esinemine "О роли нравстенного облика личности в жизни исторического коллектива" ("Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus") samizdatis ning sellest sai üks 1960. aastate teisitimõtlemise märgilisi sündmusi.
1972 kogumik Неопубликованное (Avaldamata kirjutised) Münchenis (1960. aastatel samizdatis avaldatud tekstid
1984 Сны Земли (Maa unenäod) Pariisis
1989 Открытость бездне. Этюды о Достоевском (Avatus kuristikule. Etüüdid Dostojevskist) New Yorgis
1990 Открытость бездне. Встречи с Достоевским (Avatus kuristikule. Kohtumised Dostojevskiga) Moskvas
1993 Собирание себя (Enesekogumine) Moskvas (esseedetsükkel isiksuse saamisloost)
1994 esseekogu ajakirja Russkoje bogatstvo kaante vahel
1995 Выход из транса (Transist väljumine) Moskvas (filosoofilised ja religioossed esseed aastatest 1990. aastateni);
1998 Записки гадкого утенка (Inetu pardipoja märkmed) Moskvas (filosoofilised memuaarid)
1998 Страстная односторонность и бессмертие духа (Kirglik ühekülgsus ja vaimu surematus) Moskvas (esseed, põhiliselt kirjandusest)