Austria

Austria Vabariik saksa Republik Österreich {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}}
Austria lipp Austria vapp
Riigihümn	Land der Berge, Land am Strome
Pealinn	Viin
Pindala	83 858 km²
Riigikeel(ed)	saksa; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni
Rahvaarv	8 299 075 (2007)
Rahvastiku tihedus	97,6 in/km²
Riigikord	föderatiivne vabariik
President	Heinz Fischer
Peaminister	Alfred Gusenbauer
Iseseisvus	27. juuli 1955 (liitlasvägede okupatsiooni lõpp)
SKT	307,07 miljardit USD
SKT elaniku kohta	37 117 USD
Rahaühik	euro (EUR)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.at
ROK-i kood
Telefonikood	43

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on riik Euroopa sisemaal Kesk-Euroopas, üheksast liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Šveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tšehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu.

[redigeeri] Majandus

 Vaata artiklit Austria majandus

Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik.

Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud (energeetika, metallurgia, naftatööstus) ja suured pangad.^[viide?] Haldusfirma Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.^[viide?] Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG). Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule.

Austria majandusse on paigutatud ka rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes teise Lääne-Euroopa tööstusmaadega.

[redigeeri] Rahvamajanduse kogutoodang ja sisemajanduse kogutoodang

Austria rahvamajanduse kogutoodang oli 2004. aastal 231,8 miljardit eurot. Sisemajanduse kogutoodang oli 2003. aastal 235,1 miljardit eurot (sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta umbes 28 880 eurot). Umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust on otseselt või kaudselt seotud talispordiga.

Rahvamajanduse kogutoodang majandusharude kaupa:

[redigeeri] Inflatsioonitase ja eelarvesaldo

[redigeeri] Tööjõud ja tööhõive

Aastal 2001 töötas Austrias 3 420 788 inimest 396 288 töökohas.

Esimeses kvartalis 2008 oli Austrias registreeritud töötuid 175 000, millele vastab Austria arvutusmetoodika järgi töötus 6,7% entspricht (Euroopa Liidu metoodika järgi 4,2%). Kõige suurem töötus on teeninduses, eriti turismimajanduses. Koos koolitatavate inimestega on ilma tööta kokku umbes 296 800 inimest. Töötutest oli oli 2008. aasta esimeses kvartalis mehi 93 600 ja naisi 81 600 ning alla 25 aastasi noori umbes 48 000. Töötuse näitajad on Euroopa Liidu võrdluses head.

55–64-aastastest töötab 40,7%. See on Euroopa võrdluses madal näitaja. Varase pensionilemineku levik on seotud ka koondamistega riigiettevõtetes ja osaliselt või täielikult riigile kuuluvates eraõiguslikes ettevõtetes.

[redigeeri] Börsid

Austria suurim börs on Viini Börs, mille tähtsaim börsiindeks on Austrian Traded Index (ATX).

[redigeeri] Põllumajandus

Lehise-segamets Lõuna-Austrias

1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses.^[viide?]

Austria põllumajandus põhineb väikemajanditel. Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine toob kaasa konkurentsi teravnemise. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega (suurim osakaal Euroopa Liidus).

Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal.

Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3) ekspordist), Šveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali.

[redigeeri] Metsamajandus

1988. aasta andmetel on umbes 40% Austria pindalast on kasutusel metsamajanduses.^[viide?]

Suurte metsaalade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse ka kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse.

Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule.

[redigeeri] Mäetööstus

Erzberg

Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi.

Olulised on veel soola (Salinen Austria AG), 1336 tonni kivisoola, 764 189 tonni keedusoola, kõik andmed 2006. aasta kohta), rauamaagi (2 091 995 tonni rauamaaki ja raudläiki, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit).

Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006; 3,7 miljonit tonni 1970).

Mäetööstuses on hõivatud umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides.^[2]

[redigeeri] Töötlev tööstus

Sõjajärgse aja suurettevõtte Steyr-Daimler-Puch toodetud auto Puch G

Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia (Linz, Leoben, Kapfenberg) toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi (Ranshofen), veidi vaske (Brixlegg) ja pliid (Gailitz). Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus (Viin, Graz, Sankt Pölten, Steyr) toodab kerge-, toiduaine- ja naftatööstuse ning energeetikaseadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid ja jõelaevu. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid.

[redigeeri] Teenindus

Teenused moodustavad Austrias suurema osa hüvistest. Peamised valdkonnad on turism, kaubandus ja pangandus.

[redigeeri] Pangandus

 Vaata artiklit Austria pangandus

Austria pangad lõikavad tänini kasu rangest pangasaladusest. Pärast Euroopa Liitu astumist kaotati küll pangakontode anonüümsus, kuid võimud pääsevad neile ligi üksnes kohtuniku korraldusega.

[redigeeri] Turism

 Vaata artiklit Austria turism

"Tosca" etendus Bregenzi festivalil 2007/2008

Turism on Austrias oluline majandusharu.

[redigeeri] Riigipühad

 Vaata artiklit Austria riigipühad

[redigeeri] Väliskaubandus

[redigeeri] Ajaloo lühikokkuvõte

 Vaata artiklit Austria ajalugu

Austria on olnud Rooma riigi, hunnide, langobardide, idagootide, baiovaaride ja Frangi riigi võimu all. Iseseivaks sai Austria Babenbergide dünastia valitsejate all 10. sajandil. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris.

Pärast Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale (Anschluss).

Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal.

[redigeeri] Liidumaad

Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer).

Need on järgmised:

• Alam-Austria
• Burgenland
• Kärnten
• Salzburg
• Steiermark
• Tirool
• Viin
• Vorarlberg
• Ülem-Austria

[redigeeri] Vaata ka

• 1999. aasta Austria parlamendivalimised
• 2002. aasta Austria parlamendivalimised
• 2006. aasta Austria parlamendivalimised
• 2008. aasta Austria parlamendivalimised
• Austria välismaateenistus

[redigeeri] Viited

Euroopa Liit (EL)
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari